Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis mustikad pole mu lemmikmarjad. Maasikad, vaarikad, mustsõstrad, punased sõstrad ja alles siis tulevad mustikad (vist). Jaa, ma tean, et mustikad on hullumoodi kasulikud – hoiavad korras vererõhu ja südame, ainevahetusest kõnelemata, võitlevad vananemise ja lühinägelikkusega ja mis kõik veel – aga no vaat, pole päris minu teema. Ja siis on üks mustikapirukas, mida ma armastan – sõbranna vanaema … Loe edasi: Vanaema mustikapirukas
See vastvalminud emadepäevamaius on imelihtne ja suussulav, valmib ilma igasuguse jahuta, temas on peidus terve maailm maitseid ja tekstuure ning ta mõjub just nii, nagu parim asi maailmas: memme musi. See magustoit annab aga võimaluse ära kasutada köögikapist jõuluaegsed vürtsmandlid ja -pähklid ning sügavkülmast viimased oma aia vaarikad! See on niisugune magustoit, millega saavad kindlasti hakkama issi ja laps, kes võivad portsu “memme musi” koos … Loe edasi: Imelihtne emadepäevamaius: memme musi
See on üks neist “kokkuhoidliku perenaise köögis ei lähe midagi raisku” magustoitudest:) Tänasele Tartu rahu 100.aastapäevale pühendatult mõistagi musta leivaga – siinkohal eriline tänu Saaremaa sõbrannale Reedale, kes tõi eile pätsi värsket Muhu leiba! Mul on kodus enamasti ikka röstitud vürtsikaid pähkleid ja mandleid – jahvatasin needki köögikombaini abiga ära ja lisasin krõmpsuvale magustoidule. Vürtsikas pidupäevamagustoit riivleiva ja mandlitega Tarvis läheb: 4 kääru Muhu leiba … Loe edasi: Vürtsikas pidupäevamagustoit marjade, riivleiva ja mandlitega
Mitte kogu meie pere ei koosne köögiviljafännidest nagu siinkirjutaja – nimesid nimetamata leidub meie seas neid, kes heal juhul piirduks sibula ja marineeritud puravikega. Kurk ja tomat veel, aga sealt edasi tuleb teha igapäist veenmistööd nagu 18.sajandi misjonäril Boliivia džunglis. Või siis leiutada midagi nii maitsvat, et ka veendunud köögiviljapõlgur ei saa teha muud, kui pöidla tunnustavalt püsti visata (mitte segi ajada susside püstiviskamisega:) Brüsseli … Loe edasi: See roog teeb rooskapsa suupäraseks ka köögiviljapõlgurile
Sügisande on nii rohkesti, et kuigi tänavusel suvel oli nii päikest kui äikest, saak igatahes rõõmustab. Tomatid, tšillid, porgandid, paprikad, suvikõrvits, küüslauk ja sibul, ürtidest kõnelemata ainult ootavad pottipistmist – ja milline rõõm on seda hiljem purgist pastale valada! Remondihullu võiks iseloomustada ennekõike kui mugavat kokka, sestap pistan mina kõik patta – lõigun suurele ahjupannile tükkideks suvikõrvitsa, tomatid, paprikad, viilutan porgandid, paar väikest tšillikauna, korralikult … Loe edasi: 7 head, mida kodune tomatikaste tervisele teeb
Loodus annab aina tugevamalt märku, et aeg suvest tasahilju sügisesse liikuda: paistab, et tänavu on hea õuna-, aga ka pirniaasta. Meie traditsiooni kohasel ilmub siis lauale pirnipirukas brie juustuga, selline mõnus ja mure soolane amps. Kirjutan seda ja muhelen, sest mulle tuleb kohe meelde suurepärane Tõnu Aav, kes mulle kunagi vahva loo rääkis – et kord keskturul olla turumutt teda õhutanud ikka kartulit ka võtma, … Loe edasi: Pirni ja brie pirukas muredal põhjal
Hiljuti, kui ma saiavormi tegin ja pärast sellega maiustasin, hakkas abikaasast kahju – tema ju magusat ei söö, aga nii tahaks tallegi saiavormi pakkuda. Hakkasin siis nuputama, ja aga palun, siin ta on, soolane saiavorm! Mees nimetab seda ideaalseks poissmeheraoks, sest tegelikult on ta tehtud kõigest sellest, mis köögis leidub. Õhtusöögist jäi üle veidike kuivanud tumedat ciabattat – vormi! Üks juustuliistak üle – vormi! Maasuitsuliha … Loe edasi: Mõnus ja lihtne hommikuamps
See aeg on käes, kui peenrad ja turuletid värskest aiakraamist lausa lookas: kõikvõimalikku rohelist ja punast, haput ja magusat on saadaval ning mõistagi tuleb seda enda kasuks kohe ära kasutada, sest teadagi elavad need inimesed kõige kauem ja õnnelikumalt, kes söövad kodust 100 km raadiuses kasvatatut. Rohelised aedoad ehk türgi oad on mu ammused lemmikud. Need Eestimaa aedades kasvavad vitamiinide, kiudainete, foolhappe-, magneesiumi- ja kaltsiumirikkad ampsud … Loe edasi: Krõmps kreekapärane suvelõpusalat
2019 on kuulutatud Vana-Võromaa maitsete aastaks ning selle kirjatüki autor, kelle juured on Navil, selles maruvahvas kohas Võru külje all, kust on pärit ka vähemalt üks kuulus poliitik ja teine vähemalt sama kuulus kunstnik, mõistagi rõõmustas taolist uudist kuuldes. Mu lapsepõlvesuved möödusid just seal: hoovis, kus kasvasid pärnad ja kirsid ja mille servast algas mustika-maasikavälu. Kus vaarikavarred, mis madalatest akendest vaat et sisse kiikasid, peitsid … Loe edasi: Võromaa maitsetest, elust ja minevikust
Igal aastal jaanipäeva paiku asun ma nuputama võimalikult suussulavat jaanipäevamagusat, mis poleks kook või tort. Mullu oli näiteks laual Šampanjatarretis mango, hurmaa, marjade ja vaniljekreemiga. Ma olen üldse, muide, väga suur igasuguste kreemide ja tarrendite fänn. Või siis minimagus, petits fours – head asja ei tohi mu meelest liiga palju olla. Möödunud aastal avastasin aga enda jaoks ühe võrratu taime, prantsuse köögi ühe vaieldamatu klassikalise … Loe edasi: Hõrk jaanipäevamagustoit: karamelli- estragonikreem metsmaasikatega
Rahablogi minu rahalise vabaduse teekonnast. Minu elu, unistused, eesmärgid ja plaanid, kogemused, mõtted, edasiminekud ja väljakutsed. Eelarve, investeeringud, finantsvabadus, ühisrahastus, kinnisvara, eneseareng.
Meie skandinaaviamõjutustega kodu Lõuna-Eestis
