Ürdiaia lood: meie erilised ja armsad maitsetaimed

Ühte võib päris kindlasti nentida: Remondihullu mikroaia ürdisektsioonis leidub kõike, vähetuntud gurmeetaimedest vanaemade lemmikuteni.

Mida me siis kasvatame? Lõhnavat madarat, prantsuse estragoni,  sidrunaloisiat, iisopit, paari erinevat salveid, karrit, karulauku, erinevaid basiilikuid ja tüümiane, melissi, koriandrit, tilli, rosmariini, peterselli ja muidugi vanaemade aiast tuttavat piparmünti. Rukola ehk maakeeli põld-võõrkapsas ja lauk on aias samuti omal kohal, sel suvel lisandus neile ka paar sibulat (täpsemini – kolm:).

Et ürdid aias lokkaks, selle eest hoolitsevad põhiliselt Karulaane talu, kelle müügikohast Tartu avaturul praktiliselt alati midagi ostan ning Salumaa talu Tartu lähistel, kel lilleilu kõrval ka maitsvaid nosimistaimi pakkuda.

20200601_115657 (1)

Minu viimase aja parim avastus on lõhnav madar (Galium odoratum) – kauni lehekrooni ja sirelit meenutavate pisikeste õitega varju armastav taim.  Otsisin kaua madalat püsikut, mis sobiks me varjulisse aiaserva brunnera kaaslaseks, ja kui ühel päeval Karulaane leti ees seistes madarat silmasin, teadsin kohe – that’s it! Hiljem selgus, et lisaks raviomadustele (sel pidavat olema põletikuvastane toime) on tegemist ka väärt gurmeetaimega, mille lõhn intensiivistub kuivatades ning mis annab iseäranis piimamagustoitudele oivalise vanilje-magusmandliseguse meki.

20200530_192803

Egas ma muidugi käed rüpes ootama ei jäänud – kohe pada tulele, koore-kookose-koorekaramelli kreem koos hakitud madaraga sisse! Ja tõesti, karamellile lisas see põneva mandlise maitsenüansi, vaarikad kreemile kaaslaseks ja ju-ma-lik! Ainult väga suurtes kogustes ei ole madarat hea tarvitada.

20200601_115340

Kes mind tunnevad, teavad, et olen prantsuse estragoni ehk prantsuse estragonpuju (Artemisia dracunculus var. sativa) tuline austaja. Tema magusavõitu aniisimekk võlus mind juba esimesel proovimisel ning nüüd kasutan seda prantsuse köögi võrratut maitsevõlurit praktiliselt kõigis soolastes, aga ka osades magusates toitudes. Pealegi saab estragonist suurepärast limonaadi (noh, vana hea “Tarhuni” gurmeesugulast) ja napsu! Lisaks peaks estragon söögiisu parandama, tooma parema une, vähendama südameprobleeme ja hoidma veresuhkru kontrolli all.

20200601_162134

Üks selle suve uusi tulijaid me mikroaias on tugevalt sidrunilõhnaliste lehtedega sidrunaloisia (Aloysia triphylla).  Mina soetasin ta põhiliselt tema sidrunilõhnaliste lehtede tõttu ning et ta pidi meeldima liblikatele ja mesilastele. Aga peaks olema ka suurepärane teetaim, närve rahustava ja seedimist soodustava toimega.

20200601_115555

Koriandri (Coriandrum) puhul jagunevad inimesed minu tähelepanekute kohaselt laias laastus kaheks: ühed on koriandri suured fännid ja teised vihkavad seda südamest. Mina, nagu ise arvata võite, kuulun esimeste hulka ning kõigist mu soolastet roogadest võib ikka korraliku peotäie koriandrit leida. No ja miks ka mitte, kui tegemist olla lausa iidse armurohuga, millel lisaks sellele olla põletikuvastane, seedimist soodustav ja kolesteroolitaset langetav toime. Elagu kinza!

20200601_115507(0) (1)

Aga kui te nüüd küsite, mille järgi mu aed lõhnab, siis üle kõige kandub sõõrmeisse mündihõngu. Piparmünt (Mentha × piperita) sai alguse kolmest taimeigerikust, mille palusin abikaasal koju tuua, olles lugenud, et mündilõhn peletavat pojengidelt magusat nestet noolivad sipelgad. Well, võibolla on nood aastatega liiga palju münti sisse hinganud, aga igatahes nad suuremat ei kõssagi, piparmünt laiub aga aianurgas tõelise rohelise põllulapina – jah, te kuulsite õieti, me NIIDAME piparmünti!

Mündil on õnneks köögis maru palju kasutusvõimalusi, aga muidugi mündivesi ja õhtune münditee värsketest lehtedest on suurepärane traditsioon. Aitab kõhuvalu ja iivelduse korral, mõjub valuvaigistavalt ja rahustavalt ja üldse on nagu vanaema pai.

Sellised ajalood siis. Aga ürte saab kasvatada isegi kõige pisemal rõdul ning nagu mu kunagine eksperiment näitas, ka praktiliselt valguseta aknalaual vanalinnas. Taimedega on tore:)